Sisukord

  • Hea lugeja
  • Mis on küla arengukava
  • Küla arengukava
        ülesehitus
  • Arengukava ülesehituse
        näidis
  • Küla arengukava
        koostamine
  • Selgitused küla arengu-
        kava tööprotsessi
        sammudele
  • Arengukava töörühma
        töökorraldusest
  • Soovitused arengukava
        tööprotsessi planeeri-
        misel


  • Mis on küla arengukava

    Küla arengukava on küla elanike kokkulepe
    Milleks on kokkulepe vajalik? Iga küla elanik kujutab arenemist ja tulevikku ette omamoodi. Igaühel, perekonnal on oma isiklik huvi ja vajadused. Paljud huvid võivad olla ka vastandlikud. Koos tegutse-miseks on vaja jõuda ühisele arusaamisele sellest, millised on suuremad ja üldisemad probleemid, võimalikult sarnased huvid ja vajadused. See teadmine võimaldab seada ühist eesmärki ja valida ühiseid teid selle saavutamiseks.
    Küla arengukava on tegevusjuhis
    Ühistes eesmärkides ja tegevustes on mõnikord raske kokku leppida. Kui seda aga on suudetud, näitab see küla arukust ja suutlikkust. Aren-gukava kajastab küla ühist arusaamist küla tänasest olukorrast ja tulevikust. Kokkulepe arengusuundades on aluseks ühisele tegutsemisele. Toimiv arengukava on märgiks küla tugevusest ja arengusuutlikkusest.
    Küla arengukava on dokument
    Kui küla on jõudnud arusaamiseni ühistest huvidest ja vajadustest, tuleb see arusaamine ka selgelt kirja panna. Arengukavas on kirja pandud ka kokkulepitud eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Kirjapandud kokkulepe aitab meenutada ja jälgida, milles ikkagi täpselt kokku lepiti. Selles avaldubki arengukava kui dokumendi olemus.
    Arengukava valmib elanike osalusel ja koostöös
    Küla arengukava on kohalike inimeste omavaheline kokkulepe, mis valmib küla elanike ja teiste huviliste ühistöö tulemusena. Just selle protsessi käigus pannakse alus ühisele soovile külaelu edendada ja luuakse alus kavandatu elluviimisele. Ühiselt arengukava koostades õpitakse tundma üksteist ja oma küla. Koos leitakse reeglina paremaid lahendusi. Ühiselt kavandatud ja seejärel ka elluviidud ettevõtmistest sünnivad paljusid siduv ajalugu ja väärtused.
    Arengut kavandades kujundab küla ise oma elukorraldust

    Küla on elukeskkond. Me soovime, et meie elukeskkond muutuks paremaks, inimestel oleks tööd, sissetulekud kasvaksid, turvalisus suureneks. Soov parema elu järele on sagedasti seotud millegi suurenemise või kasvuga (palk, tööhõive tase, pakutavate teenuste hulk, majanduskasv jne).

    Kasv tähendab seda, et inimesed loovad või saavad sama asja rohkem. Paraku ei ole lõputu kasv võimalik. Kasvu takistus tähendab seda, et iga kasv on võimalik vaid teatud piirides. Selleks et kasvu takistusi ületada, peab tegema ümberkorraldusi majanduslikus struktuuris, muutma sotsiaalseid suhteid, ümber korraldama jaotamist. Teisiti öeldes, kasvu takistuste ületamiseks on vajalik areng. Areng tähendab muutusi struktuuris ja suhetes.



    NÄIDE: Eesmärgiks on kasv: rohkem küla elanikke leiab tööd koduvallas.

    Tabel 1. Tee kasvu takistuselt arengule
    Kasvu takistus Arenguvaldkond Areng
    Valla ettevõtetel ei ole toodangu müügiks piisavalt turgu. majanduslik struktuur Valla ettevõtjad moodustavad koostöögrupi oma toodangu ühiseks turustamiseks.
    Ettevõtetel ei ole vajalikke tugiteenuseid (näiteks asjatundlik raamatupidamine). sotsiaalne struktuur Valla ettevõtjad moodustavad klubi, et koostöös vallaga leida lahendused ettevõtjate muredele.
    Ettevõtted ei leia külast vajalike oskustega tööjõudu. jaotamine Vallavalitsus ja maakonna tööhõiveamet suunavad osa eelarve rahadest küla elanike väljaõppele.


    Vajadustest lähtuv arengu kavandamine on aluseks küla kokkulepetele ja arengukavale