EESSÕNA

See on pöördumine eelkõige külaelanike poole. Pöördumisele võiksid alla kirjutada külavanem(ad), arengukava töörühma juht, võimalusel ka valla esindaja.

Sissejuhatav kokkuvõte annab lühiülevaate arengukavast

1. SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE
(soovitatav maht 1 lehekülg)

•  küla (külade) nimi ja lühikirjeldus;
•  kes on arengukava koostaja, m itme küla ühise arengukava puhul lisage selgitus külade koostöö kohta;
•  arengukava vajadus ja eesmärk – Miks on arengukava meile vajalik? Mis on selle otstarve?
•  arengukava ajatelg (soovitatav vahemik viis aastat);
•  lühidalt küla arengu põhitelg: küla vajadused, eesmärgid, arengu-eelistused;
•  arengukava valmimise protsessi lühikirjeldus: kes koostas, koostajate volitused (näiteks andis küla koosolek volitused), kuidas tehti, kes mida tegi, osalejad, kui palju elanikke oli kaasatud, keda küsitleti ja kuidas, kas kasutati eksperte ja mida nad tegid, mitu koosolekut ja rühmatööd läbi viidi, kuidas kuulutati või muud moodi edastati teavet jne);
•  kui mitme küla peale on koostatud ühine arengukava, tuleks eraldi näidata, kuidas erinevate külade vajadusi ja huve on arvestatud

Selgitused ja soovitused:

Sissejuhatav kokkuvõte on soovitav kirjutada viimasena – siis, kui arengukava tekst on põhiosas valmis. Asjalikku kokkuvõtet saab kasutada ka eraldi tekstina, eriti arengukava tutvustamisel.

Eriti vajalik on lühikirjeldus arengukava valmimise protsessist. See on kinnituseks, et tegemist on küla kokkuleppega. Arengukava koostamise algatanud ja arengukava kinnitanud koosolekute protokollid esitage arengukava lisas.

2. KÜLA KIRJELDUS JA TÄNANE OLUKORD
(soovitatav maht kuni 5 lehekülge)

2.1. Küla ajalooline taust (kuni 1 lehekülg)

2.2. Küla paiknemine (3–4 lauset)
•  asend maakonnas ja vallas;
•  kaugus vallakeskusest ja teistest olulistest keskustest;
•  kaugus maakondliku või üleriigilise tähtsusega teedest;
•  kuidas asend mõjutab küla.

2.3. Küla looduslikud olud
•  vesi (järved, jõed, meri);
•  mets;
•  maastik (mägine, tasane, soine jne);
•  piirkonda iseloomustavad ja olulised loodusobjektid (ka loodusega seotud objektid, ehitised nagu matkarajad, kiigeplatsid jne);
•  loodusolude mõju külale.

2.4. Küla majanduslikud olud
•  kohapealsed ettevõtjad, nende pakutav toodang või teenused;
•  ettevõtete tervis, areng, töökohtade arv (kui võimalik), kas külaelanikud saavad neis ettevõtetes tööd;
•  külaelanike töökohtade paiknemine (oma külas, vallas, mujal);
•  töötud ja väheaktiivsed (kvalifikatsioon, võimalikud rakendused);
•  isikuteenuste olemasolu kohapeal/läheduses: kauplused jms;
•  avalike teenuste kättesaadavus (lasteaed, kool, täiendkoolitus, huviharidus ja huvitegevus jms).

2.5. Küla infrastruktuur
•  füüsiline infrastruktuur: elekter, külateed, sideteenused (sh postkastid), vesi, kanalisatsioon, prügimajandus jne;
•  viidad, kaardid;
•  sotsiaalne infrastruktuur: kooskäimisvõimalused, omavaheline suhtluskorraldus-infolevik, külaelanike kasutuses olevad objektid (näiteks seltside ruumid);
•  e-küla: telefoniühendused, mobiillevi, arvutid, internet, avalikud internetipunktid, kaugtöötajad külas;
•  muud olulised aspektid.

2.6. Külaelanikkond
•  asustus (näiteks: kas hajaküla, keskne suurem küla, rannaküla, …);
•  vanuseline jaotus (lapsed, pensionärid, tööealised);
•  sooline ja rahvuseline jaotus;
•  elanike soolis-vanuseline jaotus;
•  elanikkonna liikumine (kasv, kahanemine, vananemine, …).

2.7. Küla inimkapital
•  inimkapital tähistab inimeste teadmisi, oskusi, kogemusi, suhtumisi, uskumusi.
•  elanike haridus, teadmised, oskused, kogemused;
•  erilised või küla jaoks huvipakkuvad oskused (näiteks meistrimehed);
•  koolitused, mida inimesed on viimastel aastatel läbinud.

2.8. Külaelanike koostöö
•  traditsioonilised ettevõtmised (talgud, sündmuste tähistamised, ühised peod, …);
•  küla ühised tegemised;
•  külavanema olemasolu, külavanema tegevused;
•  seltsitegevus (seltsid, seltsingud, ühingud – keda ühendavad, millega tegelevad);
•  koostöö oma vallas (ettevõtjad, teised külad, vallavalitsus ja volikogu);
•  koostöö ja sõprussidemed väljaspool valda.

2.9. Küla muutumine ja arengutendentsid
•  mis toimub elanikkonnaga (näiteks: küla tühjenemine, uute asukate lisandumine, …);
•  ehitustegevuse hoogustumine;
•  ettevõtete tekkimine, kasv, kadumine;
•  suurinvesteeringu prognoos, kui näiteks riik midagi rajab, sadam, sild, teed, …);
•  kas on tühje talusid või muid ehitisi;
•  kuritegevuse kasv;
•  lähedal asuva linna positiivne või negatiivne mõju.

2.10. Küla käsitlevad õigusaktid
•  arengukavad, ka küla käsitlemine valla arengukavas;
•  planeeringud, ehituspiirangud;
•  keskkonnakaitselised piirangud;
•  küla kasutuses olevate ehitiste-rajatiste omandiõigus;
•  lepingud (loetleda).

Selgitused ja soovitused:

Arengukava koostamisel lähtuge oma külast, eeltoodud pikk loetelu aitab meeles pidada, mida jälgida.
Olulised täiendused, näiteks küla asendiplaan või kaart, esitage lisas.
Küla kohta kogutud andmestik on oluliselt suurem, kui mahub arengu-kavasse. Kogu materjal, nii arengukavasse pandu kui ka see, mis aren-gukavasse ei mahu, talletage küla arhiivis. Sealt on huvilistel võimalik leida küla puudutavaid andmeid .

3. KÜLA VAJADUSED
(soovitatav maht kuni 2 lehekülge )

•  rahuldamata elulised põhivajadused (näiteks pole joogivett, arstile minekuks ei sõida sobival ajal bussi, jms);
•  elanike vajadused huvigruppide kaupa (näiteks talunikud, kalurid, metsaomanikud, pereemad, pensionärid, lapsed, suveelanikud, …);
•  küla ühised vajadused (sellised vajadused, mille üle on küla-elanikud arutanud ja need vajadused tähtsaks seadnud);
•  kuidas ja kelle kaudu erinevad huvirühmad oma vajadusi väljen-dada saavad (näiteks külaelanike kohtumised valla töötajatega, küla esindaja osalemine vallavalitsuse istungil, …).

Selgitused ja soovitused:

Vajaduste selgitamisel saab kasutada vaatlust, inimeste küsitlust, koh-tumisi huvirühmadega, ühiseid arutelusid, tugevuste, nõrkuste, võima-luste ja ohtude analüüsi tulemusi (vt lk 49). Vajadused on alu-seks arengueelistuste valikul ja järjestamisel.

Soovitav on eristada kaht tüüpi vajadusi:
•  elulised vajadused,
•  arenguvajadused.

Eluline vajadus on seotud meie igapäevaste vajadustega, näiteks joo-givesi. Kui osal majapidamistest külas pole vett, on neil arvatavasti väiksem valmisolek kiigeväljaku tegemise suhtes. Ka arengukava koostamise vastu võib huvi väiksem olla. Samas on mõttetu küla aren-gukava koostamisel küsida kõigilt külaelanikelt, kas neil on joogivett. Vastus on niigi teada ja olukord külaelanikele selge. Rahuldamata elulisi vajadusi peavad arengukava koostajad märkama ja tähele panema. Olukorrast parema ülevaate saamiseks võib teha kiirvaatluse või küsida külavanema käest.

Elulise vajadusega tuleb teil tegeleda kohe, ootamata ära, kuni aren-gukava valmib. Oluline on kajastada arengukavas, milline on olukord rahuldamata elulistest vajadustest.

Seda võib teha näiteks tabelis kirjeldatud viisil:

Tabel 2. Eluliste vajaduste kirjapanek

Veeallikas

Kasutajad

Hinnang olukorrale

puurkaev, tsentraalne varustus

4 peret (10 inimest)

vesi pidevalt kättesaadav

salvkaev

8 peret (35 inimest)

vee kättesaadavus rahuldav

salvkaev, suviti kuiv

7 peret (42 inimest)

vee kättesaadavus suvel raske, toovad vett 1 km
kauguselt laudast

Arenguvajadus on seotud külaelu edendamise või koostööga, selleks võiks olla küla kooskäimise koht, kiigeväljak, ettevõtlusalane koolitus.
Omavahel ei sobi kaaluda elulist vajadust ja arenguvajadust. On mõeldamatu panna arutusele küsimus: kas valida kiigeväljak või joogivesi. (joogivesi igal juhul, lisanduda võib ka kiigeväljak).
Küll sobivad omavahel kaalumiseks erinevad arenguvajadused: mis on meie külale praegusel hetkel vajalikum – kas seltsimaja või kiigeväljak.

Hea visioon on innustav, jaatav,
usutav, kirjeldab soovitud tulevikku

4. KÜLA TULEVIKUPILT
(soovitatav maht kuni pool lehekülge)

•  Tulevikupildi ajaline kaugus võiks olla vähemalt viis aastat, soovi korral võib seada kaugema ja lähema visiooni.
•  Millisena näevad elanikud oma küla elukeskkonda.
•  Milline on küla koht vallas ja maakonnas.

Selgitused ja soovitused:

Küla tulevikupilt (visioon) on elanike ühine vaade oma küla tulevikule. Visioon on läbitöötatud tervikpilt, mis lähtub tegelikust olukorrast ja võimalustest ning pole lähtealustega vastuolus.

Jaatav tähendab seda, et me visioon kirjeldab tulevikku jaatuse kaudu – “Külas ei vedele prügi” kirjeldab tulevikku eituse kaudu,
“Küla on korrastatud”, ütleb sama asja jaatuse ja kinnituse kaudu.

Innustav tähendab seda , et visioon suunab ja õhutab tegutsema:
“Küla prügimajandus on korrastatud” suunab vähem tegutsema, kui
“Küla on heakorrastatud, visiitkaardiks kiviaiad”.
“Turism ja majutus” loob tulevikuks vähem selgust, kui “Eeskujulikult korraldatud ja kohalikku ellu sobitatud aastaringne puhkemajandus”.
Küla tulevikupildi kujundamisel võib kasutada meetodeid Arusaamiste kaardistamine (lk 47), Toimiv küla (lk 48).

5. ARENGUEELISTUSED JA EESMÄRGID
(soovitatav teksti maht iga arengueelistuse kohta kuni 1 lehekülg)

Arengueelistus 1
•  selgitus, miks just see tegevusvaldkond on küla jaoks oluline;
•  millised on seonduvad elulised vajadused, elukeskkonna puudujäägid, probleemid.
•  Eesmärgid 2 , mis lähtuvad vajadustest ja sobituvad küla tulevikupildiga, eesmärkide seos 3 valla arengukava eesmärkidega
•  Arengunäitajad 4 , mille abil küla jälgib, kas eesmärk on saavutatud,
•  arengunäitajate algseis 5 arengukava koostamise ajal.

Arengueelistused (koos selgituse, vajaduste, eesmärgi ja arengu-näitajatega) on esitatud tähtsuse järjekorras: kõige tähtsam kõige ees.

Selgitused ja soovitused:

1 Arengueelistused (prioriteedid) kajastavad kõige tähtsamaid tegevus-valdkondi, millele küla oma tähelepanu ja tegevused keskendab. Need on valdkonnad, milles tegutsedes areneb küla kiiremini oma tulevikupildi suunas. Küla peaks keskenduma pigem mõnele (kuni 5) arengueelistusele ja mitte tegelema korraga liialt paljude vald-kondadega. On ka täiesti piisav, kui kavandatud perioodiks on arengukavas üks-kaks arengueelistust. Näiteks Eesti Riiklikus Arengukavas (Ühtne Programmdokument 2003–2006) on viis arengueelistust (prioriteeti).

2 Hea eesmärk on kirjeldatud seisundina (mitte tegevusena!)
Küla arengukavas seatud eesmärk lähtub küla tegelikest vajadustest.
Ühe arengueelistuse teostamiseks võib seada mitu eesmärki.
Hea eesmärk on sõnastatud “arukalt” (ing k arukas= smart ):

Selgepiiriline – S pecific
Mõõdetav – M easurable
Kokku lepitud – A greed
Tegelikkust arvestav – R ealistic
Ajastatud – T ime Bound

3 On oluline, et küla ja valla arengukavas seatud ja eesmärgid ei oleks vastuolus. Kui eesmärkides tekib vastuolu, tuleb täpsemalt vaadata ja võrrelda vajadusi, mis on eesmärkide põhjenduseks. Võib tekkida vajadus valla arengukava ja eesmärke täpsustada. Sel juhul peaks küla esitama vastava ettepaneku valla volikogule arengukava muutmiseks ja küla vajaduste paremaks arvestamiseks.

4 Juba eesmärkide seadmisel on vajalik kokku leppida, kuidas ära tunda, kas eesmärk on saavutatud või mitte. Selleks on soovitav kirjeldada eesmärkide juures arengunäitajad (indikaatorid). Need on lihtsalt jälgi-tavad tunnused, mis kajastavad küla liikumist eesmärgi poole.

5 Selleks et saaks jälgida küla arengut ja eesmärkide saavutamist, tuleb arengukava koostamise ajal kirjeldada, milline on arengunäitajate alg-seis. Selle abil saab jälgida, kas kavandatud tegevused viivad teid ees-märgi poole ja kuidas olukord muutub.

NÄIDE:

Arengueelistus 1 : Küla õpib.

Arengueelistus 2 : Ettevõtlus ja töökohad külas.

Arengueelistus 3 : Küla koostöö ja külakeskus.

Arengueelistuse 3 (Küla õpib) põhjendus:

Küla tööealisest inimestest on 60% põllumajandusliku kesk-eriharidusega või töökogemusega. Viimasel 10 aastal on täiend- või ümberõppes osalenud 5 inimest (tööealisi on 62). Külaelanikest on 20% töötud, mis on üle maakonna keskmise. Elanike huvi on kauge-male koolitusse minekuks väike.

Küla laste huvi õppimise vastu võib väheneda, sest on vähe võimalusi huvihariduses osalemiseks. Sobivatel aegadel ei sõida maakonna- keskusesse bussi, perede jaoks, kus on rohkem lapsi (3 ja enam) või kus last kasvatab üks vanem, on lastel kaugemal huvikoolis käia liialt kulukas.

Elanikud tunnetavad, et teadmiste ja oskuste puudus takistab külaelu edendamist ja mitmed inimesed on mõelnud külast lahkumisele. Ette-võtjad on seisukohal, et neil on külast raske töötajaid leida.

Eesmärk 1.1 . Küla kõigile lasteaia- ja kooliealistele lastele on aastaks 2004 tagatud võimalus huvitegevuses osalemiseks.

Arengunäitajad, mida jälgitakse :
•  erinevate huviringide arv külas; praegu 1 (joonistamise ring);
•  küla huviringides osalevate laste arv; praegu 6;
•  mitmele õpilasele kompenseeritakse sõidukulud huvikooli; praegu 0;
•  mitu last vanuses 5 kuni 15 ei käi üheski huviringis; praegu 27.

Eesmärk 1.2. Aasta jooksul on külas toimunud 3 koolituspäeva, oma teadmisi ja oskusi on täiendanud 30 külaelanikku.

Arengunäitajad, mida jälgitakse:
•  külas või vallas toimunud koolituspäevade arv; viimase aasta jooksul pole ühtegi toimunud;
•  mitu inimest ja mitmel päeval koolituses osaleb; viimase aasta jooksul pole keegi osalenud;
•  peale arengukava vastuvõtmist järgneva aasta jooksul heaks kiidetud projektitaotluste arv (2. eesmärgi tegevuste kaasmõju); praegu 1.

Eesmärk 1.3. Külal on aasta pärast oma jõududega koostatud toimiv arengukava.

Arengunäitajad, mida jälgitakse:
•  arengukava koostamisel kaasa löönud inimeste arv;
•  vabatahtliku töö maht, mida küla peale arengukava vastuvõtmist teeb; praegu aastas 32 inimpäeva;
•  talguid küla korrastamiseks järgneval aastal; eelmisel aastal 1.

6. TEGEVUSKAVA JA EELARVE
tegevuskava arengueelistuste kaupa, arengueelistuse (valdkonna) all tegevused aastate kaupa, esimesed kaks aastat põhjalikumalt.

Selgitused ja soovitused

Soovitav on koos tegevuskavaga koostada ka eelarve. Kui käib töö arengukavaga, on lihtsam üks täiendav ülesanne täita, kui pärast eraldi selleks uuesti kokku tulla. Eelarve koostamine aitab tegevuskava küla võimalustega paremini kooskõlla viia, vastasel juhul võib tegevuskava muutuda ebarealistlikuks.

Peatükis “Eelarve koostamine” on näidatud täpsemad juhised, kuidas koostada küla tegevuste eelarvet. Eelarve tabeli võib esitada arengu-kava lisas. Arengukava põhiosas piisab, kui on esitatud aastate kaupa tegevused ja maksumused (vt alljärgnev tabel). 

Tabel 3. Küla arengukava kokkuvõtlik eelarve

Aeg

Tegevus, investeeringuobjekt

Summa

Vastutaja

Allikad

I aasta

mai

Külakäraja läbiviimine

2500

Mart Karm

Valla eelarve

juuni

Jaanipäeva tähistamine

600 + 1200

Tarmo Toots

Osalustasud + vabatahtlik töö

september

Heakorratalgud

6000*

Tiiu Tiits

Vabatahtlik töö

KOKKU: 3100 + 1800

II aasta

veebr-dets

Külakeskuse remont

20 000 + 16 000

Mart karm

Fond + vabatahtlik töö

jaan-dets

Külakoosolekud 4 korda

600 + 2000

Leili Leet

Valla eelarve + vabatahtlik töö

juuni

Jaanipäeva tähistamine

600 + 1200

Küllike Kütt

Osalustasud + vabatahtlik töö

september

Heakorratalgud

6000*

Leili Leet

Vabatahtlik töö

KOKKU: 21 200 + 25 200

III aasta

jaan-juuni

Külakeskuse sisustamine

35 000 + 5000

Tiiu Tiits

Fond + vabatahtlik töö

juuli - dets

Külakeskuses huvitegevuste käivitamine

8000

Tarmo Toots

Vabatahtlik töö

märts, november

Külakoosolekud 2 korda

400 + 800

Mart Karm

Valla eelarve + vabatahtlik töö

juuni

Jaanipäeva tähistamine

600 + 1200

Leili Leet

Osalustasud + vabatahtlik töö

september

Heakorratalgud

6000

Küllike Kütt

Vabatahtlik töö

KOKKU: 36 000 + 15 000

IV aasta

.... **

KOKKU:

V aasta

... **

KOKKU:

* Vabatahtliku töö osa täidetud teistsuguse kirjastiiliga, näiteks kaldkirjas.

** Ei pea täitma üksikasjaliselt.

7. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA HINDAMINE

•  Milliseid arengunäitajaid küla jälgib.
•  Millise sagedusega toimub jälgimine.
•  Tööjaotus arengu jälgimisel – kes mida jälgib.
•  Millal ja kuidas toimub tulemuste kokkuvõtmine ja hindamine.
•  Kuidas toimub tulemuste tutvustamine elanikele ja vallale.
•  Millal ja kuidas toimub arengukava ülevaatamine. 

Selgitused ja soovitused:

Arengukava jälgimise ja hindamise kava võib koostada tabelina. Arengu mõõtmise ja arengunäitajate kohta vaata lähemalt “Arengu-muutuste jälgimine” lk 36

Lisades on külaga, arengukavaga ja koostamisega otseselt seotud materjal

LISAD

•  küla kaart ja asendiplaan;
•  ülevaade küla arengukava koostamise protsessist, st kuidas aren-gukava valmis, sealhulgas arengukava koostamise algatanud ja arengukava kinnitanud koosoleku protokollid;
•  põhjalikum eelarve (vt peatükk “Eelarve koostamine”, lk 32);
•  uuringud ja muu taustamaterjal nagu küsitluste, koosolekute ja rühmatööde lühikokkuvõtted;
•  tugevused, nõrkused, võimalused, ohud (SWOT);
•  küla arengukavaga seotud valla- ja muud arengukavad;
•  pildimaterjal;
•  muud olulised lisad.