Samm 1: Algatusrühma moodustamine.
Arengukava koostamine vajab eestvedajaid, kes on valmis selle töö ette võtma ja sellega lõpuni minema. Küla arengukava koondab endas paljusid valdkondi ja koostamine seob endasse mitmeid erinevaid tegevusi. Seetõttu tuleb arengukava kindlasti koostada mitmekesi.

Kui külas on raske algatusmeeskonda kokku saada, võib appi kutsuda ka valla spetsialiste. Paljudel valla töötajatel ja volikogu liikmetel on arengukava koostamise kogemused. Siiski juhtub vahel sedagi, et vallal ei ole arengukava. Sel juhul võib mõelda valla ja küla arengukavade samaaegsele koostamisele. Valla arengukava puudumine ei ole takistuseks küla arengukava koostamisele.

Samm 2: Arengukava koostamise kavandamine.
Arengukava koostamise tööplaani tegemine on arengukava töörühma esimene tähtis töö. Tööplaanist sõltub kogu arengukava koostamise edukus. Hea plaan loob eelduse heaks tulemuseks, kehvast plaanist ei tasu head tulemust loota. Otstarbekas on arengukava koostamist algataval külakoosolekul tutvustada ka arengukava koostamise plaani.

Esimese arengukava koostamisel on tegelik olukord sageli selline, et mõned inimesed külas teavad arengukavast rohkem ja enamus ei tea eriti midagi. Inimeste motiveerimiseks ja suurema selguse loomiseks on vaja selgitada, miks on arengukava vajalik ja kuidas selle koostamine hakkab toimuma.

Samm 3: Arengukava koostamise algatamine ja töörühmale volituste andmine.
Küla peab iseenda jaoks selgelt välja ütlema: “Nüüd hakkame aren-gukava koostama”. See on esimene vajalik kokkulepe . Teisiti öeldes, selleks, et jõuda kokkuleppele küla arengusuundades, tuleb esmalt kokku leppida, et me hakkame küla arengusuundades kokku leppima. Peale otsust, et küla hakkab arengukava koostama, peab arengukava töörühm taotlema külalt volitused. See on teine vajalik kokkulepe . Volitused on vajalikud kasvõi selleks, et töörühm või selle esindaja saaks esineda vallaga läbirääkimistel küla nimel. See on ka külapoolne tunnustusavaldus, et arengukava töörühma ajab küla ühist asja, mitte arengukava tegijate eraasja.

Esimesel koosolekul saab ühiselt töötada küla tänase olukorra selgitamisel ja tulevikupildi kirjeldamisel. Oluline on seejuures küla elanike ühise arusaamise kujunemine. Meetodina sobib selliseks tööks “Toimiv küla” (vt lk 48). Kui külal pole kooskäimise traditsiooni, ei ole selline küla võib-olla valmis arengukava algatamiseks kokku tulema. Sellisel puhul on vaja kõigepealt kokku saada. Algatuseks sobivad ühised aastapäeva tähistamised ja mängulised tegevused (vt lähemalt “Kuidas kaasata inimesi koostööle”, lk 23).

Samm 4: Andmete kogumine, korrastamine ja analüüs.
See töölõik kujundab arengukava sisu. Kavandatud tegevuste aluseks on elanike vajadused ja huvid. Andmete korrastamine ja analüüs aitavad leida paljude probleemide ja põhjuste seast need põhilised, millele keskenduda. Asjatundlikult korrastatud ja arusaadavad algandmed on aluseks selgetele eesmärkidele ja tegevuskavale.

Tegelikkus võib olla selline, et mingid andmed küla kohta on kogutud, ilma et keegi arengukavale oleks mõelnud. Sageli on küla ajaloo kohta juba andmed huviliste poolt juba kogutud. Arengukava töörühmal tasub kindlasti need inimesed koostööle kaasata. Küla elanikke kajastavad andmed on olemas vallavalitsuses.

Samm 5: Arengukava esmase variandi koostamine.
Arengukava esimene variant tuleb kirja panna arengukava lõpliku struktuuri alusel. Kajastada tuleb need põhimõttelised seisukohad ja arusaamised, milles küla tahab kokku leppida. Kuna küla pole sellel hetkel veel arengueelistustes ja tegevustes kokku leppinud, ei saa selles etapis tegevusi kavandada. Küla tänase olukorra ja tuleviku kirjapanek aitab paremini läbirääkimisi pidada ja kokkuleppele jõuda.

Arengukava koostajad peaksid käsitlema arengukava esimest varianti kui abivahendit küla kokkuleppe saavutamiseks. Edasise töö käigus ei ole seega vaja kaitsta kirjapandud teksti, vaid teksti toel otsida ühist arusaamist ja kokkulepet.

Samm 6: Arengukava esmase variandi tutvustamine, arutelu ja täiendamine.
Küla elanikele on vaja tutvustada arengukava projekti ja koguda selle kohta arvamusi. Milline on küla tulevik ja millised on küla tegutsemise suunad, see on kolmas vajalik kokkulepe . See kokkulepe on aluseks üksikasjalikuma tegevuskava koostamisel.

Küla arengukava esimese variandi tutvustus annab hea võimaluse elanikega arengukava põhiseisukohtade läbiarutamiseks. Arvamuste ja täienduste esitamiseks ja kuulamiseks sobib küla koosolek. Kui puudub aeg ja võimalus suurele koosolekule kogunemiseks, saab arengukava eelnõud tutvustada ja arvamusi kuulata väiksematel koosolekutel või töörühmades. Arengukava meeskonna ülesanne on luua võimalus elanikel oma arvamuse väljendamiseks ja ühiste arusaamiste sõnastamiseks.

Samm 7: Arengukava täiendatud variandi, tegevuskava ja eelarve koostamine.
Peale arengukava esmase variandi arutelu on küla jõudnud kokkuleppele, mis on ühised probleemid ja mured, milline on küla soovitud tulevik, millistele tegevustele küla keskendub. Nende kokkulepete alusel kujundab arengukava meeskond tegevuskava, mille järgi tegutsema hakata.

Tegevuskava koostamine tähendab samal ajal ka inimestega kokkuleppimist – kes mida tegema hakkab.

Samm 8: Arengukava kinnitamine.
Kõigepealt on vaja üle vaadata esialgsed kokkulepped, milleni jõuti arengukava esimese variandi arutelul. Seejärel tuleb tutvustada ja läbi arutada tegevuskava. Neljas vajalik kokkulepe sünnib põhiliselt tegevuskava koostamise käigus – kavandada on mõtet neid tegevusi, millele leidub külas eestvedajaid ja elluviijaid. Hea oleks kogu tegevuskava eraldi kinnitada. Küla koosoleku pädevuses on kinnitada küla arengukava tervikuna, see on viies vajalik kokkulepe .

Võib juhtuda, et arengukava koostamine on käima läinud, ilma et ühtegi küla koosolekut oleks toimunud. Arengukava eelnõu valmimisel on vaja mõelda sellele, kuidas küla arengukavale kinnituse annab. Kui küla ei tule kokku, ei saa ta ka arengukava heaks kiita. Kui ei ole küla heakskiitu arengukavale, siis ei ole olemas küla toimivat arengukava.

Samm 9: Arengukava elluviimise jälgimine, ettevalmistus arengukava täiendamiseks ja uuendamiseks.
Arengukava elluviimine on küla kui terviku küsimus. Samas on vaja jälgida, kuidas arengukava ellu viiakse. Vähemalt kord aastas on põhjust aren-gukava üle vaadata ning küla ja valda edenemisest teavitada. Küla edusammud, vajadused ja ettepanekud tuleks kajastada ka valla arengukavas. Küla arengu jälgimine on aluseks järgmise arengukava koostamisel. Kui küla seatud eesmärgid on saavutatud või olukord muutub, tuleb seada uued eesmärgid, koostada ja läbi arutada tegevuskava, ning uus arengukava vastu võtta või olemasolevat täiendada.

Arengukava töörühma tegevus ei lõpe arengukava kinnitamisega. Vaja on jälgida, mis tegelikult toimuma hakkab. Kasulik on küla elanikke kaasata muutuste jälgimisele külas. Noored võiksid näiteks jälgida heakorda. Järgmisel külakoosolekul on võimalus inimestel oma tähelepanekutest ka teistele rääkida.